Kooselu või abielu? (0)

Abielu roll on nii Eestis kui ka mujal maailmas aja jooksul tublisti muutunud. Ühiskonnas valitsevate väärtuste muutumine liberaalsemaks iseloomustab enamiku Euroopa riikide arengut.

Sotsiaalministeeriumi uuringutulemused on näidanud, et üldiselt väärtustatakse Eesti ühiskonnas abielu kõrgelt. „Eeskätt hinnatakse selle traditsioonilisust, aga ka kui parimat võimalust partnerile oma pühendumust kinnitada,” ütleb sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik Andra Reinomägi.

Vabaabielude kasv
1960. aastatel tekkis lääne ühiskonnas klassikalise abi­elu kõrvale uus kooseluvorm – vaba kooselu. Sealtpeale on järjest kasvanud noorte arv, kes alustavad kooselamist abielu sõlmimata, ning niisu­guse suhte kestus on muutunud üha pike­maks. Eestis hakkas vabaabielude arv jõudsalt suurenema pärast taasiseseisvumist.

Statistika kinnitab, et nn vabaabielu on Eestis levinud – vabast kooselust sündinud laste arv ületas 2007. aastal 1300 lapse võrra abi­elust sündinud laste arvu (abielust sündinud laste osakaal kõigist sündidest oli 42%). Näiteks 1989. aastal sündinud lastel oli 75% juhtudel vanemad abielus.

Abielude arv on praegu pea kaks korda väiksem kui enne taasiseseisvumist. Samas aga puuduvad andmed, kui palju vabaabielus paare Eestis lõppude lõpuks ikkagi on.

Vabade kooselude arvu kasvu mõjutavad nii kultuurilised kui ka majanduslikud tegurid. Kultuurilisteks mõjudeks võib nimetada individualismi ja liberaalsuse kasvu ning ilmalikustumist. Majanduslikeks teguriteks on naiste suurem tööhõive ja majandusliku iseseisvuse kasv. „Samuti on seda oluliselt mõjutanud soorollide, hoiakute ja väärtuste muutumine aja jooksul. Oma mõju avaldab ka riiklik poliitika, näiteks peretoetused.
Vaba kooselu puhul tunnistasid uuringus küsitletud inimesed, et see võib olla partneri tundmaõppimise ning n-ö prooviaeg. Siiski ei saa väita, et vaba kooselu puhul püütakse vastutusest kõrvale hiilida. „Üldjuhul näitavad hoiakud, et partnerile, kellega ollakse vabas kooselus, esitatakse sama kõrgeid nõudmisi nagu abikaasale ning ootused vastastikuse käitumise suhtes on samaväärsed abieluga,” rõhutab Reinomägi. Seega olemuslikult peetakse mõlemat kooseluvormi sarnaseks. Küsimus on aga partnerite vastastikuses vastutuses. Kas suurem vabadus tähendab väiksemat vastutust? Uuringud näitavad, et pigem mitte. „Suurema vabadusega kaasneb hoiakute tasandil samaväärne vastutus,” ütleb Reinomägi.

Vabaabielu vajab reguleerimist?
Perekondlike funktsioonide seisukohalt täidab kõiki vajalikke rolle ka vaba kooselu. Kui vaadata aga ühiskonnas valitsevaid väärtushinnanguid, siis on abielul kindlasti oma roll, mis kannab endas nii traditsioone kui ka annab seadusandliku kaitse.

Riikides, kus ka vaba kooselu on seaduslikult reguleeritud, on abielupaaridel sellegipoolest rohkem õigusi – seega ei ole need kooseluvormid võrdsustatud. Sama peegeldasid hoiakud ka Eestis – inimesed küll soovivad vabale kooselule suuremat seadusandlikku kaitset, kuid ei soovi kahe kooseluvormi võrdsustamist.

Paljud inimesed ei ole teadlikud vaba kooselu ja abielu puhul erinevast seadusandlikust kaitsest, eeldades, et see on sarnane. Seadusandliku kaitse erinevust tunnetatakse siis, kui vaba kooselu mingil põhjusel laguneb – üks partneritest lahkub, sureb. Sel juhul ei taga seadus allesjäänud elukaaslasele kaitset, erinevalt abikaasadest, kelle õiguste kaitse on õigusaktidega reguleeritud.

Nagu öeldud, peavad inimesed kaht kooseluvormi sarnaseks ning eeldavad riigilt ka mõlema kaitset ja tunnustamist. Kevadel peaks justiitsministeeriumis valmima vastavaid võimalusi käsitlev analüüs. Pärast seda peaks jätkuma ka arutelu, kuidas ning mil määral vaba kooselu seadusandlikult tunnustada ja kaitsta.

Abiellumissoov sõltub kasvukeskkonnast
Sotsiaalpsühholoog Jüri Uljas leiab, et traditsioonide osakaal inimeste suhetes väheneb järjest. „See muutus toimub puhta suhte­ poole,” ütleb Uljas, kes nimetab abielu traditsioonide peale­surujaks. „Abielude osakaal võib kahaneda, aga ära need ei kao.”

Tuleviku seisukohast võiks abielu mängida olulist rolli vähemalt pooltele inimestest. See sõltub muidugi eelnevast kogemusest. „Palju võib mõjutada perekond, kus inimene kasvas. Kui seal on abielu väga oluline olnud, andnud turvatunde ja toetanud häid suhteid vanemate vahel, siis loomulikult inimene ihkab sedasama ka oma suhtes,” räägib Uljas.

Uljas näeb abielus olulist rolli ka ühiskonna stabiilsuse­ tagamisel. „See aitab ka taasluua ühiskonda ja kannab edasi neid väärtusi, mis ühiskonda tasakaalus hoiavad,” arutleb sotsiaalpsühholoog. „Kui on väga palju inimesi, kes ei kasva sellises normaalses kasvukeskkonnas, siis ühiskond läheb – ma ei tea kuhu…” arvab 27 aastat abielus olnud Uljas.

Kas vabaabielud muudavad siis ühiskonna ebastabiilsemaks? „Oleneb sellest, kui kergesti vabaabielud lagunevad,” vastab Uljas, kuid rõhutab, et ühest vastust siin otsida ei maksa.

Hirm panniga pähe saada
Playboyle on oma suhete vormistamise eelistustest nõus rääkima pigem „sõrmusega mehed”. Vabas kooselus mehi hirmutab see teema tihtipeale ära. Mõni poeb selle taha, et ei soovi oma eraelust rääkida, kuid on ka neid, kes „eetriväliselt” otsesõnu tunnistavad, et kardavad kodus naise käest panniga vastu pead saada. Võib-olla peljatakse toimivat suhet avameelsusega lörri lasti, teisalt on võimalik, et koduseinte vahel on asjad selgeks rääkimata. Siiski pääsesime mõne julgega jutule.

„Juriidilises mõttes pole abielu võib-olla nii oluline kui paarkümmend aastat tagasi, seetõttu on ka palju vabaabielusid,” põhjendab muusik Mihkel Raud vabade kooselude kasvu. Muutusi suhtesse abielu tema sõnul otseselt kaasa ei too.

Kuigi uuringud on näidanud, et kord juba lahutatud inimesed eelistavad järgmise partneriga elada pigem vabas kooselus, on Raud teisest sulamist mees. „Eks ma sellepärast abiellusingi, et olen n-ö vana kooli inimene,” põhjendab teist korda abielus olev Raud. „Minu jaoks tundus see loomulik ja loogiline, et inimesega, kellega ma koos elan, ka abiellun,” räägib mees.

Mees tahab tagavaraväljapääsu
„Inimesed omistavad abielule mingit tohutut ja üllast tähendust, aga minu jaoks on see lihtsalt elementaarne elu osa. Tore oli pulma pidada ja midagi mäletada sellest päevast,” räägib Raud. „Mis ei tähenda, et kõik mehed peaksid samamoodi mõtlema.”

Kas abielu Rauale ka mingisugust kindlustunnet pakub, ei oska mees öelda, sest abielud on teatavasti lahutatavad, lihtsalt veidike rohkem paberimäärimist.

Raud ei nõustu sellega, et just Eesti mees ei taha abielluda, vaid peab seda pigem üleilmseks probleemiks. „Iga mees tahab väikest tagavaraväljapääsu, et oleks lihtne ära jalutada, kuigi tegelikult suurt vahet pole, sest abielu saab lahutada,” ütleb ta.

Abielu kui vabaduse demonstreerimine
„Võrdleksin abiellumist samasuguse arenguhüppega kui üleminekut liiduvabariigi staatusest rippumatu ja iseotsustava riigini,” räägib Eesti Rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Krister Paris, kes äsja abiellus. Tema sõnul ei pruugi abielul ja vabaabielul reaalselt suurt vahet ollagi. Paris tõmbab paralleele maailmapoliitikaga: „Oma poliitikas ollakse kammitsetud ülemaailmsetest realiteetidest ning mõnel pool, nagu Nõukogude Liidu satelliitriikides, võib iseseisvus olla puht tehniline,” toob ta näiteks. „Aga see on ikkagi olemas ning lisab tublisti enesekindlust. Minu jaoks väljendus abielu eeskätt oma vabaduse demonstreerimises, nii kummaline kui see ka ei tundu. Anda vaba tahtena ära osa endast – tundub väga köitev idee,” räägib Paris.

Ettepanek hetkeemotsiooni ajel. Paris nimetab abiellumist tõusuks ühe astme võrra kõrgemale. „Muidugi võib alati jätkata ka vanamoodi, aga manduma on määratud see, kes võimalustest kinni ei haara,” lisab ta kurjakuulutavalt. „Ja lõppude lõpuks – ma sain kullast sõrmuse, mitu toredat pidu ja palju õnnesoove – ka need on midagi väärt...” on värskelt abiellunu rahul.

Mõte kooselu ametlikult vormistada tekkis juba aasta pärast kokkukolimist. „Aga ettepanek sündis ikkagi puht hetke ajel, pärast mõnevõrra emotsionaalset rongisõitu Venemaa avarustel. Nii et ei mingit planeerimist, ammugi survet,” meenutab Paris.

Hakkama saab tema sõnul vabalt ka ilma abieluta. Teisalt toob mees esile mõne eelise, mis laieneb ikkagi vaid ametlikule abikaasale – teist abielupoolt esindada, saada ühiseid viisasid või ka näiteks loobuda kohtus sinu vastu tunnistamast, kui lausa ekstreemseks minna.

Kümme korda mõõda, üks kord lõika
„Meil selline mudel toimib ja hoiab suhet isegi mõnes mõttes värskemana,” räägib ettevõtja ja jalgpalliklubi Nõmme Kalju juhatuse liige Kuno Tehva vabaabielust Helen Mahmastoliga. „Ma ei ole abielude vastane, lihtsalt meie mudel on hetkel vanasõna: üheksa korda mõõda, üks kord lõika,” lisab ta.

Mees on elukaaslase Heleniga koos olnud juba üle kümne aasta ja loomulikult on abielu jutuks olnud. „Mingit survet abiellumiseks ei ole ei minu ega tema poolt, võtame asja rahulikult. Kui õige hetk kätte jõuab, siis ta jõuab.”

Tema sõnul ei tee ükski paber suhet vähem vabaks. „Kui emb-kumb pool tahab vabadust, siis ta selle saab, vaatamata sellele, et tal on sõrmus sõrmes või allkiri dokumendile pandud,” arvab Tehva, kelle sõnul on paber puhas formaalsus. „Inimesed elavad pigem oma sisemiste väärtushinnangute järgi,” lisab ta.

„Kogu elu ja ühiskond on muutunud. Tänapäeval eelistavad inimesed säilitada mingis mõttes vabadust või nad lihtsalt ei pööra abielu vormistamisele tähelepanu, kuna igapäevaelu on kiire,” arutleb Tehva vabaabielude populaarsuse teemal.

„Võib-olla naised tahavad tunda teatud mõttes turvalisust? Kui nad on saanud paberi ja sõrmuse, siis tekib justkui tunne, et ta on nüüd minu mees,” arvab Tehva ja soovitab abielluda alles siis, kui ollakse oma valikus kindel.

Abielluks, aga ei saa
Poliitik Kristiina Ojulandiga juba üle seitsme aasta koos elanud ettevõtja Raimo Kägu arvab, et vabaabielu kui niisugust polegi olemas. „Kui inimesed on armunud ehk kui ollakse heas mõttes armukesed üksteisele, siis ongi vaba elu – elavad armunult kaks inimest,” leiab tema.

Aga kui kahele inimesele lisaks tekib veel üks, siis on see Kägu meelest juba perekond. „Sel juhul ma ei kujuta ette, miks abielu ära ei vormistata. Kahekesi saavad inimesed ka ise hakkama, aga kui on tekkinud armumise viljad, siis tuleb üksteist aidata ja sealt tekibki sõna abielluma.”

„Ma ei ole traditsioonide ohver, minu jaoks pole pühad teab mis pühad – alustades sünnipäevade ja uue aastaga,” räägib Kägu, kuid lisab, et abielu suhtes on ta siiski konservatiivsem.

Vabaabielu üle mõeldes leiab Kägu, et küllap seda eelistavad inimesed ei ole iseendas selgusele jõudnud ega vastuta kõikide asjade eest. „Raudselt on see milleski kinni – ma arvan, et teatud küsimustes üksteist ei usaldata,” mõtiskleb mees.

Kägu ei kahtle, et abielud muudavad ühiskonda stabiilsemaks. „Siis on võetud mingisugused kohustused. Vabas abielus tahan olen, tahan ei ole, ametlikus abielus oled ju mingeid lubadusi andnud,” selgitab ta.

Abielu ei katkestata õigel ajal
Kui abielu ei toimi, siis võib tekkida probleem selle lõpetamisel. „Eesti abielusid ei katkestata õigel ajal, vaid mõeldakse, et pingutaks edasi,” arutleb ta põhjuste üle, mis inimesi abieludest eemale hoiab. Ka Kägul endal on lahutusprotsess endiselt pooleli, sest teinepool on siiani vastu, seda juba viimased seitse aastat.

Abielu annab inimesele endale Kägu meelest rohkemgi kui partnerile. „Inimene annab iseendale lubaduse, tõekspidamise või nägemuse, kui ta sellise suhte sõlmib. Need, kes elavad vabaabielus, ei olegi üksteises kindlad. See pole pahe, vaid seal on põhjus – neil ongi mingid probleemid,” arutleb Kägu.

Vabaabielu ei tee ühiskonda ebastabiilseks?
Telenägu ja raadiohääl Olaf Suuder eristab teistest kooseluvormidest kiriklikult laulatatud abielu. „Kui see aga ühele poolele parasjagu ei sobi, pole tingimata vaja asendusvarianti otsida – võib ka ilma perebüroo tunnistuseta elada,” ütleb korra abielus olnud ja nüüd vabaabielus elav mees.

Suuderi meelest on abielu ja vabaabielu otstarve ja toimimise loogika 99% samad ning piirid nende vahel lähe­vad­ järjest ähmasemaks. Abielu tähendab tema meelest seda, et kaks inimest elavad koos, aitavad ja armastavad teineteist. „Sõna „abielu” toob seejuures hästi esile eestlaste pragmaatilise mõtteviisi – esmajoones oleks justkui abi vaja. Tundub, et teistes keeltes kasutatakse mehe ja naise koosluse kohta romantilisemaid väljendeid,” leiab Suuder.

Vabaabielude kasvutrendi põhjendades jääb mulje, et mees oleks justkui sotsiaalministeeriumi trükiseid lugenud: „Kuna lääne ühiskond kaugeneb religioonist, ei pea inimesed kooselu vormilist olemust ehk enam nii tähtsaks.”

Kui pärida Suuderilt tema seisukoha arvamuses, et Eesti mees ei taha abielluda, siis leiab ta, et võib-olla on Eesti mees tõesti natuke uhkeks läinud, sest siin on naisi palju rohkem kui mehi.

Vabaabielud tema sõnul ühiskonda ebastabiilsemaks küll ei tee, kuna pole purunemisohtlikumad kui juriidiliselt vormistatud abielud. „Ebastabiilsust ühiskonnas suurendab hoopis see, et tänapäeva imelike väärtushinnangutega maailm tekitab juurde inimesi, kes ei suuda kellegagi koos elada,” arvab Suuder.
Lahkuminek on tema sõnul tülikas sõltumata kooselu juriidilisest staatusest, sest hingepiin ja elukondlikud ebamugavused tulevad niikuinii.